Savi on oma olemuselt maavara, mis on maailmas väga laialt levinud ja koosneb väga pisikestest, vaid mikroskoobiga nähtavatest osakestest – savimineraalidest. Need osakesed on lapiku kujuga ja tänu elektrilistele tõmbejõududele osakeste vahel on nad väga tihedalt üksteise küljes, mille tulemusel on savi väga hästi voolitav ja kleepuv.
Kuidas savi saadakse?
Kuna savi esineb maavarana, siis selle kättesaamiseks tuleb seda kaevandada. Suurte koguste saamiseks kaevandatakse savi karjääriviisiliselt, kasutades selleks ekskavaatoreid ja kallureid. Väiksemate koguste tarbeks piisab ka labidast ja kärust. Savi asub enamasti pinnakatte lähedal ja seda on lihtne kaevandada, mistõttu ei ole vaja kasutada keerulisi tehnoloogilisi seadmeid ega maalõhkamist.
Ehitusmaterjalide tootmiseks kaevandatud savi kasutamiseks on kaks meetodit.
Meetod 1: Kaevandatud savi kuivatatakse ja hiljem jahvatatakse, et saada savipulbrit. Selleks kuivatatakse savi looduslikul viisil päikese käes või tööstuslikult gaasiga ning hiljem jahvatatakse spetsiaalses veskis pulbriks.
Meetod 2: Kaevandatud savi pannakse niisketesse savivannidesse, kus seda leotatakse ja mikserdatakse vedelaks. Tulemusena saavutatakse vastavalt vajadusele kas savipiim või savikoor, mis on valmis kasutamiseks.
Eestis kaevandatakse savi vähestes kohtades, kuna selliseid tööstusi, mis savi kasutavad, on täna veel üpris vähe. Põhilised savimaardlad asuvad Põhja-Eestis (Kunda, Aseri ja Kallavere savimaardlad) ning Lõuna-Eestis (Joosu, Arumetsa ja Küllatova savimaardlad).
Kus kasutatakse savi?
Savi on kasutust leidnud juba aastatuhandeid ning sellel on pikk ajalugu. Savi oli näiteks üks esimesi ehitusmaterjale, mida inimene kasutama hakkas. 1304–1207 eKr ehitatud tempel nimega Ramasseum Egiptuses, Mari arheoloogiline leiukoht Süürias, mille õitseaeg oli 2900 eKr ning 996 eKr ehitatud Tabo klooster Indias on vanimad säilinud savist ehitised. Lisaks ehitusmaterjalile on savi ajalooliselt kasutatatud ka keraamikas, kus on leitud 27 000 aastat eKr vanune keraamiline kultuurese Věstonice Venus.
Savi kasutatakse ka tänapäeval ehitus- ja viimistlusmaterjalina, nagu savikrohv ja savitellised, ning tänu oma eriliste ehitusfüüsikaliste omaduste tõttu on savi taas populaarseks muutumas.
Lisaks ehitusmaterjalile kasutatakse savi edukalt tervishoius, sest on tõestatud, et savil on võime toksilisi aineid ja mürke neelata. Tervishoius kasutatakse savi nii välispidiselt, kompressina nahal, kui ka seespidiselt, kogudes soolestikus ja maos olevad toksilised ained ning mikroobid ja väljutades need organismist.
Savi kasutatakse väga laialdaselt ka kosmeetikas. Hambapasta on üks selliseid igapäevaseid kosmeetikatooteid, kus kasutatakse savi. Samuti on ilmselt iga naine vähemalt kord elus kasutanud või kuulnud terminit “savimask”. Savi kasutatakse ka paljudes teistes looduskosmeetika toodetes, nagu seebid, puudrid, koorivad kreemid, mähised. On teada, et savi kasutati kosmeetilistel eesmärkidel juba muinasajal, kus tehti kreeme ja maske kompressina näole ja kehale. Savi liike on kokku umbes 40 ning kõige populaarsem on valge savi – kaoliin, mida kosmeetika- ja tervishoiutööstuses laialdaselt kasutatakse.
Savi kasutatakse edukalt kunstiteraapias ning keraamikas. Tänu savi plastilisusele ja voolitavusele puuduvad sellel kindlad piirid ja vormid ning reeglid. Seega on saviga töötades võimalik vaadelda ja analüüsida inimest ja tema käitumist. Savi üks teraapiavorme on näiteks saviteraapia nimega “Töö saviväljal”. Selline meetod töötati välja juba 1970. aastatel ning seda kasutatakse edukalt psühhiaatrias, traumateraapias ning rehabilitatsioonis. Selles teraapias kasutatakse pehmet savi, puidust kasti, natuke vett ja loomulikult terapeuti, kes läbi savi loomingulise protsessi vaatleb ja juhendab ning nn saadab klienti.
Savil on väga erilised omadused
Savi on elusainega üks kõige sarnasemaid materjale, seetõttu on selles väga palju erilisi omadusi, mida ei saa mainimata jätta. Need omadused jagunevad justkui kahte leeri: ehitusfüüsikalised ja ravivad. Nendes valdkondades väljenduvad savi erilised omadused kõige paremini.
Ehitusfüüsikalised omadused ilmnevad maja ehitusel ja viimistlusel. Kõige tähtsam ehitusfüüsikaline savi omadus avaldub ruumi sisekliimas ja õhu kvaliteedis: piisavas koguses savi suudab reguleerida õhuniiskust, hoides selle stabiilse 50% läheduses. Savil on ka teaduslikult tõestatud õhupuhastusvõime – nii nagu taimed on võimelised puhastama õhku, suudab seda teha ka savi. Nende kahe omaduse tulemusel on savi antibakteriaalne, antistaatiline, hallituse teket pärssiv ning neutraliseerib halvad lõhnad ning kahjulikud ained. Kasutades savi ehitusmaterjalina, ilmneb veel üks eriline efekt – savi konserveerib puitu, See tähendab, et savi hoiab puitu kuivana, mis on eelduseks puidu pikaajalisele säilimisele.
Savi raviv omadus on põhjus, miks seda kasutatakse tervishoius ning kosmeetikas. Nagu juba mainitud sai, siis raviv toime seisneb tema võimes siduda endaga toksilisi ja muid kahjulikke aineid, mida keha ei vaja. Selline omadus on laboratoorse katsega tõestatud („Saviravi“, kirjastus Sünnimaa, 2001). Kosmeetilistes toodetes on savil järgmised omadused: seob vabu radikaale, sisaldab suures koguses elutähtsaid mineraalained (üle 56 erineva), antibakteriaalne (sisaldades raadiumi).
Savi kasutamise mõju keskkonnale
Ehitajad, kes savi oma igapäevatöös kasutavad, väidavad, et savi on tuleviku ehitusmaterjal. Seda väidet kinnitame ka meie! Põhjuseid sellele on rohkem kui üks, kuid peamine seisneb selles, et savi kaevandamine ja töötlemine on väikese ökoloogilise jalajäljega:
- Savi on kohalik materjal ja seda leidub pea igas maailma nurgas. Kasutades kohalikku savi, hoiame kokku transpordikuludelt nii looduse kui ka raha seisukohast.
- Savi tootmine nõuab vähe energiat. Kasutatakse lihtsat tehnoloogiat nii kaevandamisel kui ka töötlemisel.
- Tootmine ei tekita ohtlikke jäätmeid.
- Savist ehitised säilivad kaua, seda on tõestanud mitmed ajaloolised ja arheoloogilised leiud.
- Savi on taaskasutatav ja kompostitav: maapinnast me võtame ja maapinda ka anname tagasi. Võib öelda, et savi me justkui laename. Me ei pea seda kasvatama ega lõikama nagu puitu, et seda kasutada.
Savi filosoofiline külg
Tsiteerime siinkohal Rene Pere mõtteid raamatust “Kohupiimavärv ja savikrohv”:
“Mõtisklused savist viivad meid tegelikult küsimuseni, miks on üldse savi loodud. Ehk selleks, et aidata inimest ja luua talle inimväärsemad elamistingimused? Kui savi on vanem kui meie, ehk on ta siis ka targem kui meie ja õpetab iseennast sihtotstarbelisemalt kasutama? Mõnede müütide järgi valmistati mudast ja savist ka esimene inimene, kellele seejärel hing sisse puhuti. Sellest ajast on inimene omakorda püüdnud savile hinge sisse puhuda, andes talle vormi ja pannes ta elama. Meieni edasi kandunud savikrohvi sõnum on igatahes see, et tegemist on, nagu inimesegi puhul, elava organismiga, mis on pidevas muutumises ja mille olemuse sügavusse sukeldumine on justkui lõputu avastusteekond.”
Kasutatud allikad:
Mis on savi? : http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3364_3333.html
Allikad: Teadlaste väide: https://www.sciencedaily.com/releases/2013/11/131105132027.htm
Savi kaevandamine: http://tehnolkeram1.weebly.com/savi-kaevandamine-ja-toumloumltlemine.html
Saviga ravimine: https://maarohud.weebly.com/savi.html
Savi maavarana – https://maapou.keskkonnaharidus.ee/Eesti-maapoue-aarete-infokaardid.pdf
Savi Käsiraamat – https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/3761
Savi kosmeetikas – https://buduaar.tv3.ee/nao-ja-kehahooldus/savi-ime-loodusest-enesest/
“Kohupiimavärv ja savikrohv” – Rene Pere
